PLANEEDID
Merkuur novembri hommikutaevas: ere Veenus näitab teed
Avaldatud · Uuendatud

Ööl vastu 21. novembrit (maailmaaja ehk UTC järgi 20. novembri lõpus) on Merkuur taevas Päikesest läänes kõige kaugemal: nurkkaugus on siis 19,6° (suurim lääneelongatsioon). Põhjapoolkeral on nende päevade paiku hommikuti hea võimalus leida üles Merkuur, mida palja silmaga nähtavatest planeetidest on kõige raskem tabada. Teed näitab ere Veenus, mis on Merkuurist kõrgemal ja paremal.
Miks on novembri lõpp põhjapoolkeral hea vaatlusaeg
Merkuuri orbiit jääb Maa omast seespoole, nii et Maalt vaadates liigub planeet taevas kord ühele, kord teisele poole Päikest. Päikesest lääne pool olles tõuseb ta enne Päikest ja paistab koiduvalguses. 20. novembri lõpus (UTC) jõuab ta sel pool Päikest suurima nurkkauguseni.
See nurkkaugus on tagasihoidlik. Appi tuleb ekliptika ehk Päikese aastane näiv tee üle taeva, mille lähedal planeedid püsivad. Põhjapoolkera sügishommikul tõuseb ekliptika idahorisondilt järsult üles: 20. novembril tsiviilhämariku alguses on selle kalle horisondi suhtes Tallinnas umbes 42° ja 50. põhjalaiusel 52°, kevadise pööripäeva paiku tsiviilhämariku alguses aga ainult 9° ja 17°. Kui ekliptika tõuseb järsult, on Merkuur Päikesest pigem kõrgemal kui kõrval ja suurem osa nendevahelisest nurkkaugusest avaldub Merkuuri kõrgusena horisondi kohal.
Merkuur on taevas Päikesest tublisti põhjapoolsem: osalt seetõttu, et sel aastaajal kulgeb ekliptika Päikesest lääne pool põhja poole, osalt seetõttu, et Merkuur asub ka ise ekliptikast umbes 2° põhja pool. Seda näitab deklinatsioon ehk nurkkaugus taevaekvaatorist, taevane vaste geograafilisele laiusele: Merkuuril on see −12,2°, Päikesel −19,8°. Seetõttu tõuseb Merkuur põhjalaiustel Päikesest palju varem, Tallinnas 2 tundi ja 15 minutit enne päikesetõusu.
Kuhu vaadata
Vaata madalale kagutaevasse (lõunapoolsematel laiustel pigem idakagusse) ja alusta otsimist umbes tund enne päikesetõusu. Siis on Merkuur kõikjal 40. ja 59. põhjalaiuse vahel juba 7–8° kõrgusel; varem on ta madalamal, horisondi lähedal paksemas vines. Kõigepealt leia Veenus. Oktoobri lõpus läks ta Maa ja Päikese vahelt läbi (alumine ühendus) ja on nüüd selles taevaosas kõige heledam taevakeha, tähesuurusega −4,9 (tähesuuruste skaalal tähendab väiksem arv suuremat heledust). Merkuur on Veenusest allpool ja vasakul, 20. novembril umbes 15° kaugusel ehk poolteist rusikat, kui mõõdad väljasirutatud käega. 14. novembril on vahe 13°, 26. novembril juba 20°, sest Veenus eemaldub Päikesest kiiremini kui Merkuur, mis hakkab pärast 20. novembrit Päikesele taas lähenema.
Veidi hiljem, tsiviilhämariku alguses (Päike 6° horisondi all), on kõrgused 20. novembril järgmised:
- 59. põhjalaius (Tallinn, Stockholm): Merkuur 8°, Veenus 16°; tsiviilhämarik algab 54 minutit enne päikesetõusu.
- 50. põhjalaius (Praha, Frankfurt): Merkuur 10°, Veenus 20°; tsiviilhämarik algab 40 minutit enne päikesetõusu.
- 40. põhjalaius (Madrid, New York): Merkuur 12°, Veenus 24°; tsiviilhämarik algab 33 minutit enne päikesetõusu.
Peaaegu samal kõrgusel püsib Merkuur 17.–23. novembril. Umbes 2° otse Veenusest allpool on Spiika, Neitsi tähtkuju heledaim täht. Ära aja seda Merkuuriga segi: Merkuur on heledam ning sellest palju madalamal ja kaugemal vasakul.
Kui tahad näha, kus Merkuur sinu asukohast vaadates parajasti on, ava SkyFluxi taevakaart.
Mida on näha
Palja silmaga paistab Merkuur valgenevas taevas lihtsalt valguspunktina ja muutub päev-päevalt heledamaks, sest tema valgustatud poolest näeme üha suuremat osa. Tähesuurus on 14. novembril +0,3, 17. novembril −0,2, 20. novembril −0,4 ja 23. novembril −0,6. Horisondi lähedal neelab vine aga osa valgusest, nii et Merkuur võib paista tuhmim, kui nende arvude järgi ootaks.
Binoklist on abi: liiguta seda aeglaselt Veenusest allapoole ja vasakule ning kui oled Merkuuri leidnud, lase binokkel alla ja otsi ta palja silmaga üles. Pane binokkel enne päikesetõusu ära. Päike tõuseb peaaegu samas suunas, kuhu sa just vaatasid, ja juba põgus pilk Päikesesse läbi binokli võib silmi jäädavalt kahjustada.
Kuu ei sega: kuni 23. novembrini on ta koiduks juba loojunud ja alates täiskuust 24. novembril on ta koidu ajal madalal läänes, Merkuuri suhtes taeva vastasküljel.
Miks on Merkuuri raske näha
Merkuuri orbiit on nii väike, et Maalt vaadates ei eemaldu planeet Päikesest kunagi rohkem kui umbes 28°. Keskmistel põhjalaiustel näeb teda seetõttu ainult madalal hämaras taevas, täiesti pimedas aga peaaegu mitte kunagi. Seekord on suurim nurkkaugus Päikesest ainult 19,6°, sest suurima lääneelongatsiooni ajal on Merkuur Päikesest umbes 50 miljoni km kaugusel. See on peaaegu Merkuuri vähim kaugus (46 miljonit km) ja palju vähem kui suurim (70 miljonit km). Mida lähemal on Merkuur Päikesele, seda väiksem on tema suurim näiv nurkkaugus Päikesest.
Allikad ja litsentsid
- JPL Horizons (NASA/JPL) — Merkuuri, Veenuse, Päikese ja Kuu asukohad, elongatsioon, tähesuurused, faas, deklinatsioonid ning kõrgus ja asimuut vaatluskohast, arvutatud 17. oktoobril 2026. https://ssd.jpl.nasa.gov/horizons/
- SIMBAD (CDS, Strasbourg) — Spiika (alf Vir) ja Arktuuruse (alf Boo) koordinaadid ning tähesuurus V-filtris. https://simbad.cds.unistra.fr/simbad/
- NASA NSSDC, Merkuuri andmeleht (Mercury Fact Sheet) — Merkuuri kaugus Päikesest periheelis (46,0 miljonit km) ja afeelis (69,8 miljonit km). https://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/mercuryfact.html



