Kosmosemeduus Florida taevas: miks raketi heitgaas enne päikesetõusu helendas

Helendav pilv pimedas taevas

CRS-35 on SpaceX-i 35. kaubalend NASA tellimusel. Rakett startis teisipäeval, 13. oktoobril 2026 Cape Canaverali stardikompleksist SLC-40 (Space Launch Complex 40). Stardiplatsil oli Päike siis veel umbes 11,5° horisondi all ja päikesetõusuni jäi ligikaudu 50 minutit.

Raketi tõustes paisus heitgaas veel pimedas taevas heledaks, poolläbipaistvaks pika sabaga kupliks. Seda nähti ka Floridast kaugel: Space.com avaldas Georgia osariigis Colbertis tehtud foto ja FOX Carolina teatas vaatlustest Lõuna-Carolina loodeosas. Space.com kirjutas, et seda võis näha miljoneid inimesi, kuid see on hinnang, mitte loendamise tulemus.

Miks heitgaas helendab, kui maa peal on veel pime

Kui Päike on horisondi all, jääb maapind Maa varju, kuid kõrgemad õhukihid on päikese käes. NASA Kennedy kosmosekeskus seletab seda lihtsalt: meduus tekib päikesetõusu või -loojangu paiku, kui raketi heitgaasipilve valgustab ere päikesevalgus. Tavaliselt nähakse selliseid vaatepilte 30–60 minutit enne päikesetõusu või pärast loojangut; CRS-35 startis umbes 50 minutit enne päikesetõusu.

Meie geomeetrilise arvutuse järgi oli stardi hetkel päikese käes ainult see õhk, mis asus stardiplatsi kohal kõrgemal kui umbes 130 km. Tegelikult jäi piir mõnevõrra kõrgemale, sest tihe alumine atmosfäär nõrgestab valgust, mis seda laugjalt läbib. Rakett lendas kirde suunas ookeani kohale, idataeva poole, mis juba heledamaks läks ja kus Maa varju serv oli madalamal. Nii hakkas heitgaas helendama kohe, kui see jõudis päikese käes olevasse kihti.

Kuju tuleneb hõredast õhust. Maapinna lähedal surub õhurõhk heitgaasi kitsaks jäljeks, kõrgel on rõhk aga nii madal, et gaas paisub igas suunas laiali. Teravmägede ülikoolikeskuse (UNIS) teadlase Pål Brekke sõnul algab nähtus mesosfääri ülapiiri lähedal, umbes 80–90 km kõrgusel, kus heitgaas paisub, kondenseerub ja külmub kiiresti. Gaas hakkab paisuma juba allpool varjupiiri ja paisub raketi tõustes edasi; helendab see osa, mis on tõusnud päikesevalgusse.

Suurem osa sellest, mida näeme, on jää. Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Ari-Matti Harri sõnul on selline hele jälg peamiselt jääks külmunud veeaur ning värvilised triibud tulenevad kütuse keemilisest koostisest. Helendavadki just need päikese käes olevad jääkristallid.

Kas teadsid?Mõni üksikasi on veel lahtine: fotodel on eri kujuga valgeid, siniseid, roosasid ja oranže pilvi, kuid peale üldise seose kütuse keemiaga ei leidnud me ühtki asjatundja selgitust, mis seoks mõne kindla värvi või kuju kindla põhjusega.

Mida rakett vedas

CRS-35 lendas NASA kaubaveolepingu Commercial Resupply Services alusel: NASA maksab erafirmadele, et need viiksid jaama varusid ja katseseadmeid. Dragoni kapsel vedas üle 2 850 kg lasti:

• Päikesepaneelid: Dragoni survestamata lastiosas oli Redwire’i ehitatud rullitavate iROSA-paneelide neljas ja viimane paar; kummagi paneeli võimsus peaks olema üle 20 kW.
• Teadus: üle 40 uuringu, nende seas LambdaVision-1 (tehisvõrkkest), Stellar Spheroids (kolmemõõtmeline südamekude), ELF-Unconventional Glass 2 (klaas, mille koostises on tavalise klaasi ränist ja hapnikust raskemad elemendid) ja MINDS, mis uurib Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe ja hulgiskleroosi ajuorganoidide ehk laboris kasvatatud pisikeste ajukoemudelite abil.
• Varuosad: robotkäe Canadarm2 osad ja kaitsekarp (clamshell), milles tuuakse Maale tagasi käe rikkis liigend, mis eemaldati 30. juuni kosmosekõnnil.
• Seadmed: jaama tualeti doseerimispump, andurid, mis kontrollivad tualeti eeltöötlusvedeliku kvaliteeti, robottööriist ning kokkupandav urineerimisseade, mida katsetatakse Artemis III missiooni jaoks.

Dragon C211 tegi oma neljanda lennu. Esimene aste B1096 lendas kaheksandat korda ja maandus stardiplatsi kõrval platsil Landing Zone 40. Aste laskus ülehelikiirusel ja selle tekitatud pauk kostis kogu Florida nn kosmoserannikul (Space Coast).

Dragon põkkus 15. oktoobril kell 14:27 UTC Harmony mooduli Maast eemale suunatud põkkumisliidesega. See juhtus plaanitust varem ja jaam oli sel hetkel umbes 400 km kõrgusel Lõuna-Aafrika kohal. Kapsel jääb jaama külge novembri keskpaigani ja laskub siis California ranniku lähedal ookeani.

Varasemad meduusid, mullid ja spiraalid

• 9. detsember 2009, Norra: Põhja-Norra ja Põhja-Rootsi kohal rippus umbes kümme minutit spiraal. Venemaa tunnistas, et raketi Bulava katsetus ebaõnnestus; astrofüüsik Jonathan McDowell oletas, et kolmanda astme kahjustatud düüs pani astme pöörlema, kuid seda pole kunagi kinnitatud.
• Oktoober 2017, Siberi kohal: Venemaa kaitseministeeriumi teatel tekitas taevasse helendava „mulli“ rakett Topol-M, mis lasti Venemaa Euroopa osa põhjas asuvast Plesetskist Kamtšatkal asuvale Kura polügoonile ja lendas seega üle Siberi.
• 22. detsember 2017, California: Iridiumi satelliite kandnud raketti, mis startis Vandenbergist umbes 30 minutit pärast päikeseloojangut, nähti koguni Phoenixis ja Los Angelese tuletõrje pidi „salapärase valguse“ kohta avalduse tegema.
• 6. mai 2022, Florida: koidueelset Starlinki starti nähti koguni Georgia osariigis Savannah’s.
• 2. mai 2024, Eesti: virmalisi oodates nägid inimesed taevas helendavat spiraali. Stardipilv see polnud: ERR-i vahendatud Eesti asjatundjate hinnangul oli tegu tõenäoliselt orbiidil oleva SpaceX-i raketi ülemise astmega, mis missiooni lõpus aeglaselt pöörledes järelejäänud kütust välja laskis.
• Öö vastu 17. aprilli 2026, Soome: Plesetskist startinud Sojuz valgustas öötaevast ja hädaabinumbrile helistati mitu korda; seda nähti nii Soome idapiiri lähedal kui ka Kuopios ja Seinäjokis, samuti Norras ja Rootsis Umeås.

Kas seda oli võimalik Eestist näha?

Ei, ja seda kahel põhjusel. Esiteks kaugus: Cape Canaveralist Tallinnani on linnulennult umbes 8 110 km. Isegi kosmosejaamaga samal kõrgusel (400 km) olevat objekti ei näe kaugemalt kui umbes 2 200 km: see jääb horisondi taha. Heitgaasipilv oli veel madalamal. Teiseks oli kell 10:33 UTC Euroopas juba päev: Tallinnas oli Päike 22,5° kõrgusel. Meduusi on näha ainult siis, kui päikese käes olev heitgaasipilv paistab pimeda taeva taustal.

Kuidas meduusi ise näha

• Aeg: jälgi starte, mis toimuvad umbes tund aega enne päikesetõusu või pärast loojangut.
• Ajakava: raketifirmad avaldavad kavandatud stardiajad, kuid stardid lükkuvad sageli edasi, nii et kontrolli aega stardipäeval uuesti.
• Suund: vaata stardikoha ja raketi lennutee poole. Mõnesaja kilomeetri kauguselt paistab pilv üsna madalal, kuid laotub laiali ja võib taevas püsida päris kaua.
• Põhja-Euroopas: mõnda Plesetskist startivat raketti on näha Soomest ning orbiidil kütust välja laskev ülemine aste võib ilmuda taevasse täiesti ootamatult, nagu juhtus 2024. aastal Eesti kohal.