SkyFlux

METEOORID

Geminiidide meteoorisadu: parim aeg vaatlemiseks on öö vastu 14. detsembrit

Avaldatud · Uuendatud

Taevakaart: lõunataevas Tallinnas 14. detsembril 2026 kell 00:20 UTC. Geminiidide radiant on märgitud rõngaga Kastori ja Polluksi kõrval 64° kõrgusel, Jupiter ja Marss paistavad madalamal kagus ning viie meteoorijälje pikendused viivad tagasi radiandini.
Taevas Tallinnas (59. põhjalaius) 14. detsembril kell 00:20 UTC, kui Geminiidide radiant Kastori lähedal on kõige kõrgemal: 64° kõrgusel lõunas. Asukohad on arvutatud JPL Horizonsi ja SIMBADi andmetest; meteoorijäljed on joonistatud näitlikult.SkyFlux · JPL Horizons · SIMBAD · SkyFlux (own drawing; positions from JPL Horizons and SIMBAD)

Geminiidid, mida Rahvusvaheline Meteooriorganisatsioon (IMO) nimetab suurtest iga-aastastest meteoorisadudest kõige usaldusväärsemaks, jõuavad maksimumini 14. detsembril umbes kell 14:00 maailmaaja (UTC) järgi. Suures osas Euroopast on siis päev või hämarik ja radiant madalal või horisondi all. Viimase kahekümne aasta jooksul on maksimum aga saabunud kuni 17 tundi ennustatust varem, nii et kõige kindlam valik on öö vastu 14. detsembrit.

Millist ööd valida

Meteoore on palju (ZHR 100 või rohkem, vt „Mida võib näha“) ainult 10–12 tunni jooksul maksimumi paiku. IMO märgib, et maksimumi aeg on olnud üsna püsiv: viimase kahekümne aasta hästi vaadeldud maksimumid on kõik saabunud umbes 17 tundi enne kuni 4 tundi pärast ennustatud aega. 2026. aastal tähendab see ajavahemikku 13. detsembri kella 21:00-st kuni 14. detsembri kella 18:00-ni UTC.

Suurem osa Euroopa ööst vastu 14. detsembrit jääb sellesse vahemikku, nii et kui maksimum saabub ennustatust mitu tundi varem, on Euroopas siis öö ja radiant kõrgel. 14. detsembri õhtu on ennustatud ajale lähemal, aga õhtu alguses on radiant veel madalal: Tallinnas kell 16:00 UTC umbes 13° ja kell 18:00 UTC umbes 26° kõrgusel, Lääne-Euroopas jääb ta madalaks kauemaks. Ka sel õhtul tasub taevasse vaadata, sest IMO märgib, et maksimumi lõpu poole on heledaid Geminiide suhteliselt rohkem. Põhja-Ameerikas lõpeb öö vastu 14. detsembrit mõni tund enne ennustatud maksimumi, läänerannikul vaid umbes tund enne seda.

Kuhu vaadata

Geminiide võib ilmuda ükskõik millises taevaosas, aga kui nende jälgi mõtteliselt tahapoole pikendada, koonduvad need ühte punkti, radianti. Radiant asub Kaksikute tähtkujus ereda tähe Kastori lähedal.

Keskmistel põhjalaiustel tõuseb radiant päikeseloojangu paiku kirde ja põhja vahel ning on kõige kõrgemal lõunataevas paar tundi pärast keskööd. Umbes 57. põhjalaiusest põhja pool ta üldse ei looju: Tallinnas (59. põhjalaius) on ta ka päeval, kõige madalamal olles, paar kraadi horisondi kohal. Ööl vastu 14. detsembrit on ta Tallinnas kõige kõrgemal umbes kell 00:20 UTC, 64° kõrgusel, ja on vähemalt kella 22:00-st kuni 04:00-ni UTC kõrgemal kui 45°. Mida kõrgemal on radiant, seda rohkem meteoore on näha. Kuna ta püsib kõrgel mitu tundi, sobib vaatluseks suurem osa ööst.

Radianti ennast ei pea vaatama: radiandi lähedal ilmuvad meteoorid jätavad lühikese jälje, kaugemal ilmuvad pikema. Vaata taeva kõige pimedamasse ossa, umbes 45° kõrgusele, poolel teel horisondist seniidini. SkyFluxi taevakaart näitab, kus radiant sinu asukohast vaadates on.

Lõunapoolkeral on Geminiide näha vähem. Radiant asub taevaekvaatorist 33° põhja pool, nii et Sydneys (34. lõunalaius) jõuab ta põhjahorisondi kohal kõige rohkem 23° kõrgusele ja 57. lõunalaiusest lõuna pool ei tõuse ta üldse. Ida-Austraalias langeb ennustatud maksimum küll pimedale ajale, aga meteoore võib oodata ainult umbes kolmandikku sellest arvust, mida näeks kõrge radiandi korral.

Mida võib näha

IMO järgi on Geminiidide ZHR ehk tunniarv seniidis 150: nii palju meteoore loendaks üks vaatleja tunnis täiesti selge taeva all, kui nõrgimad nähtavad tähed on 6,5 tähesuurust ja radiant on otse pea kohal. Tegelikult näeb meteoore vähem, peamiselt taeva heleduse tõttu. Kui valgusreostus peidab nõrgemad tähed ja nähtavuse piir langeb ühe tähesuuruse võrra, väheneb Geminiidide arv umbes 2,6 korda. Maksimumi ajal, kui radiant on 60° kõrgusel, näeb äärelinnas, kus nõrgimad nähtavad tähed on 5,5 tähesuurust, umbes 50 meteoori tunnis; heleda linnataeva all, kus piir on 5,0 tähesuurust, umbes 30 ja pimedas maakohas, kus piir on 6,0 tähesuurust, umbes 80. Need on arvud maksimumi ajaks. Öö vastu 14. detsembrit on ennustatud maksimumist 12–16 tundi varem (Tallinnas on radiant kõige kõrgemal umbes 14 tundi enne seda), nii et meteoore tuleb tõenäoliselt vähem, kui maksimum just varem ei saabu.

Geminiidid sisenevad atmosfääri kiirusega 35 km/s, Perseiidid aga 59 km/s, ja vahe on silmaga näha: Geminiidid liiguvad üle taeva märgatavalt aeglasemalt. Sadu on tuntud heledate meteooride ja tulekerade poolest.

Kuu on kitsas sirp, 19–27% valgustatud, ja loojub Tallinnas 13. detsembril umbes kell 17:40 ja 14. detsembril umbes kell 19:00 UTC; pärast seda on taevas koiduni kuuvalgusest vaba.

Meteoorisadu, mille allikas on asteroid

Kas teadsid?Enamik meteoorisadusid pärineb komeetidest, Geminiidid aga asteroidist 3200 Phaethon, mille läbimõõt on umbes 6 km. Phaethon möödub Päikesest 0,14 astronoomilise ühiku (umbes 21 miljoni km) kauguselt; Merkuuri vähim kaugus Päikesest on sellest üle kahe korra suurem. Päikese lähedal tekib tal lühike saba, kuid 2023. aastal näitasid Päikest jälgivad kosmosesondid, et see saba koosneb gaasilisest naatriumist, mitte tolmust. Mis pani Phaethoni kunagi nii palju tolmu välja paiskama, et sellest sündis Geminiidide meteoorivool, on siiani mõistatus.

Allikad ja litsentsid

Vaata seda oma taevas

Hangi see Google PlaystiOS-il veel ei ole

Veel uudiseid

Kosmosemeduus Florida taevas: miks raketi heitgaas enne päikesetõusu helendas

Teisipäeval, 13. oktoobril kell 10:33 UTC startis Floridast Falcon 9, mis vedas rahvusvahelisse kosmosejaama lasti. Kohapeal oli päikesetõusuni umbes 50 minutit. Maapinnal oli veel pime, kuid raketi tõustes jõudis selle heitgaas päikesevalgusse ja laotus üle taeva helendavaks „kosmosemeduusiks“.

Spiraalgalaktika M83 külm gaas ALMA pildil: seda kujundavad varb ja harud

Tšiilis asuva ALMA observatooriumi uus pilt näitab spiraalgalaktikat M83 mitte tähtede valguses, vaid külma gaasi nõrgas raadiokiirguses. Sellest gaasist sünnivad uued tähed. Mõõtmistest selgub, et gaasi olekut kujundavad eelkõige galaktika pöörlemine, keskne varb ja spiraalharud; noored tähed mõjutavad seda ainult oma vahetus ümbruses.

Täielikult deutereeritud metanool leiti esimest korda kosmosest

Tšiilis asuva raadioteleskoopide võrgu ALMA (Atacama Large Millimeter/submillimeter Array) abil on astronoomid leidnud metanooli, mille molekulis on kõik vesinikuaatomid asendunud deuteeriumiga. Sellisel kujul on metanool tähtedevahelises ruumis kindlalt tuvastatud esimest korda. CD₃OD leiti Perseuse molekulipilvest prototähe IRAS 4A2 ümbrusest ning seda ainet on seal rohkem, kui praegused keemilised mudelid suudavad seletada.

BepiColombo jõuab plaani järgi 21. novembril Merkuuri orbiidile

Euroopa ja Jaapani ühine kosmoseaparaat BepiColombo peaks ESA plaani järgi jõudma Merkuuri orbiidile 21. novembril; kellaaega pole teatatud. Teekond algas 2018. aasta oktoobris ja nõudis üheksat möödalendu planeetidest. Pika teekonna põhjus ei ole Merkuuri kaugus: Päikese poole langev sond jõuaks kohale nii suure kiirusega, et Merkuuri nõrk gravitatsioon ei suudaks seda kinni püüda.