SkyFlux
JPL 90: kuivas jõesängis tehtud raketikatsest Voyageride ja Marsini
Avaldatud · Uuendatud
31. oktoobril 1936 käivitasid Caltechi ehk California Tehnoloogiainstituudi tudengid ja kaks Pasadena raketihuvilist väikese rakettmootori. Katse tehti Arroyo Seco kuivas jõesängis Rose Bowli staadionist põhja pool. Sellest päevast loeb oma algust NASA reaktiivliikumise laboratoorium (Jet Propulsion Laboratory, JPL).
Neli katset halloweenil
Rühma keskmes oli Frank Malina, kraadiõppur Caltechi lennundusuuringute laboratooriumis GALCIT, mida juhtis Theodore von Kármán. Jack Parsons oli iseõppinud lõhkeaineasjatundja ja Ed Forman osav mehaanik. Mõlemad olid juba varem omal käel rakette ehitanud. Need kolm olid rühma tuumik. Hiljem hakati neid Caltechis kutsuma „enesetapjate salgaks“ (Suicide Squad). Von Kármán nõudis, et nad ei piirduks rakettide üleslaskmisega, vaid mõõdaksid, kui hästi mootor töötab. Nii ehitasid nad katsemootori ja varustasid selle mõõteriistadega; suure osa detailidest leidsid nad vanarauaplatsilt. Kütus oli metanool ja oksüdeerija hapnik.
Katsetama mindi Arroyo Seco jõesängi, sest Caltech ei tahtnud ülikoolilinnakus tulekahjusid ega plahvatusi. Kolm korda kustus süütenöör enne, kui jõudis mootori süüdata. Neljandal katsel mootor süttis, aga põlema läks ka hapnikuvoolik, mis viskles leegitsedes mööda maad, kui mehed pakku jooksid. Liivakotid kaitsesid neid ja keegi viga ei saanud. JPL-i andmetel töötas mootor umbes kolm sekundit, aga tõukejõudu sel päeval mõõta ei õnnestunud. Esimest korda mõõtsid nad tõukejõudu 15. novembril, kui süütenööri asemel kasutati süüteküünalt.
Armee rakettidest NASA laboratooriumini
1939. aastal sai rühma töö rahastuse: USA armee lennuväe (Army Air Corps) ülema palvel andis USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia komitee raha selliste rakettide arendamiseks, mis aitaksid lennukitel lühikeselt rajalt õhku tõusta. 1943. aastal esitas rühm armeele ettepaneku, kuidas USA võiks vastata Saksamaa raketile V-2, ja nimetas end selles ettepanekus esimest korda reaktiivliikumise laboratooriumiks (Jet Propulsion Laboratory).
Millal JPL siis alguse sai? 1936. aastal polnud veel laboratooriumi ega nime, oli ainult tudengite projekt. Nimi tuli kasutusele 1943. aastal ja sai ametlikuks 1944. aasta juunis, kui rahastamise võttis üle armee relvastusosakond (Ordnance Department). JPL ise loeb oma algust esimesest katsest.
31. jaanuaril 1958 (maailmaaja järgi oli juba 1. veebruar) viis armee kanderakett Jupiter-C orbiidile USA esimese satelliidi Explorer 1. JPL oli satelliidi kavandanud ja ehitanud ning juhtis ka selle lendu. Pardal oli James Van Alleni kosmilise kiirguse detektor, mis loendas osakesi oodatust vähem. Van Allen järeldas, et Maa magnetvälja lõksu jäänud kiirgust oli nii palju, et mõõteriist küllastus ja näitas seetõttu liiga vähe. Kaks kuud hiljem üles lastud satelliit kinnitas, et Maa ümber on kiirgusvööndid. Need kannavad nüüd Van Alleni nime. 3. detsembril 1958 anti JPL armeelt üle äsja loodud tsiviilkosmoseagentuurile NASA. Caltech juhib JPL-i NASA tellimusel tänini.
Sondid, mis jõudsid esimesena
14. detsembril 1962 lendas Mariner 2 Veenusest mööda ja saatis Maale andmeid. Ükski kosmosesond polnud seda varem ühegi teise planeedi juures teinud. 1977. aasta augustis startinud Voyager 2 külastas esimese sondina kõiki nelja hiidplaneeti, viimasena 1989. aastal Neptuuni. Tema sõsarsond Voyager 1 lahkus 25. augustil 2012 esimese kosmosesondina heliosfäärist — päikesetuule täis puhutud mullist, mis ümbritseb Päikest ja planeete.
Maandur Pathfinder jõudis Marsile 4. juulil 1997 ja tõi kaasa Sojourneri, esimese kulguri, mis Marsil ringi sõitis. 2021. aastal tõusis Marsil õhku helikopter Ingenuity: see oli esimene mootori jõul tehtud juhitav lend teisel planeedil. Kokku lendas Ingenuity 72 korda. 14. oktoobril 2024 startinud Europa Clipper peaks 2030. aasta aprillis jõudma Jupiteri juurde, et uurida selle kaaslast Europat, mille jääkoore all arvatakse olevat soolane ookean.
Mis edasi?
18. novembril 2026 peaks Voyager 1 olema Maast umbes 26 miljardi kilomeetri kaugusel. Nii kaugele jõuab valgus ööpäevaga: sel päeval saadetud käsk on sondini teel 24 tundi. Ükski optiline teleskoop sondi ei näe; sidet saab sellega pidada ainult NASA süvakosmose sidevõrgu (Deep Space Network) suurte antennide kaudu. JPL hakkas seda võrku rajama 1958. aastal ja ametlikult asutati see 1963. aastal.
Mis on JPL-il järgmisena kavas? Missioon SkyFall peaks startima 2028. aastal: Marsile laskumise ajal eralduvad sondist kolm helikopterit, mis kaardistavad pinnase alla mattunud jääd. Missiooni MoonFall rakettmootoritega droonid peaksid maanduma Kuu lõunapooluse lähedal. SunRISE’i kuus väikest satelliiti on kavas saata teele 2027. aastal; need lendavad üksteise lähedal ja töötavad Päikest uurides koos nagu üks suur raadioantenn. Neljas projekt on NEO Surveyor, kosmoseteleskoop, mis hakkab asteroide otsima.
Juubel langeb kärbete ajale: 2024. aastal koondas JPL töötajaid kahel korral ja 2025. aasta oktoobris veel umbes 550 inimest. Põhjuseks toodi eelarve kitsikus.
Allikad ja litsentsid
- NASA, NASA JPL Looks to Next 90 Years of Innovation, Exploration (21. oktoober 2026) — Siit on andmed: esimese katse kuupäev (31. oktoober 1936) ja koht Arroyo Seco jõesängis; Caltech juhib JPL-i NASA tellimusel; Explorer 1 start 1958. aastal ja JPL-i üleminek NASA-le samal aastal; esimesed külastused kõigi nelja hiidplaneedi juurde; esimesed Marsil sõitnud kulgurid; 18. novembril jõuab valgus Voyager 1-ni ööpäevaga (26 miljardit km); projektid SkyFall, MoonFall, SunRISE ja NEO Surveyor. https://www.nasa.gov/centers-and-facilities/jpl/nasa-jpl-looks-to-next-90-years-of-innovation-exploration/
- JPL, History — Siit on andmed: asutajate rühm; 1943. aasta ettepanek, milles nimi esimest korda esines; relvastusosakonna rahastus; Explorer 1 valmis koostöös armee ballistiliste rakettide agentuuriga (Army Ballistic Missile Agency); üleminek NASA-le 3. detsembril 1958; Mariner 2 oli esimene sond, mis lendas teisest planeedist mööda ja saatis Maale andmeid. https://www.jpl.nasa.gov/who-we-are/history/
- Erik M. Conway (JPL-i ajaloolane), From Rockets to Spacecraft, Caltech Engineering & Science nr 4, 2007 — Siit on andmed: hüüdnimi Suicide Squad; Parsons ja Forman; von Kármáni nõue mõõta; vanarauast ehitatud katseseade; põhjus, miks katsetama mindi ülikoolilinnakust välja; kolm kustunud süütenööri ja süttinud hapnikuvoolik; esimesel päeval tõukejõudu mõõta ei õnnestunud; süüteküünal ja esimesed tõukejõu andmed 15. novembril; raha, mille armee lennuväe (Army Air Corps) ülem taotles 1939. aastal USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia kaudu rakettidele, mis aitaksid lennukitel õhku tõusta; nime ametlikuks saamine 1944. aasta juunis. https://calteches.library.caltech.edu/702/2/Spacecraft.pdf
- JPL, The Spark of a New Era (2011. aasta lugu, uuendatud 2017) — Siit on andmed: esimene katse Arroyo Seco jõesängis; kütus ja oksüdeerija ehk metanool ja hapnik, mis olid rõhu all olevates balloonides; mootor töötas umbes kolm sekundit. https://www.jpl.nasa.gov/news/the-spark-of-a-new-era/
- JPL, Slice of History: The First Rocket Motor Firing (30. jaanuar 2026) — Siit on päisefoto ja katseplatsi kirjeldus. Autor NASA/JPL-Caltech. https://www.jpl.nasa.gov/images/slice-of-history-the-first-rocket-motor-firing/
- NASA ja JPL-i missioonilehed: Explorer 1, Mariner 2, Voyager 1, Voyager 2, Mars Pathfinder, Ingenuity, Europa Clipper — Neilt lehtedelt on andmed: startide, möödalendude, maandumise ja lendude kuupäevad; Explorer 1 stardiaeg ja see, kuidas detektori näitude põhjal avastati kiirgusvööndid; Voyager 1 lahkus heliosfäärist 25. augustil 2012; Ingenuity tegi 72 lendu; Voyager 1 signaali on vastu võtnud raadioteleskoobid, mitte optilised teleskoobid (PIA17047). https://www.jpl.nasa.gov/missions/explorer-1/ https://www.jpl.nasa.gov/images/pia17047-voyager-signal-spotted-by-earth-radio-telescopes/ https://science.nasa.gov/mission/explorer-1/ https://science.nasa.gov/mission/mariner-2/ https://science.nasa.gov/mission/voyager/voyager-1/ https://science.nasa.gov/mission/voyager/voyager-2/ https://science.nasa.gov/mission/mars-pathfinder/ https://science.nasa.gov/mission/mars-2020-perseverance/ingenuity-mars-helicopter/ https://science.nasa.gov/mission/europa-clipper/
- Caltech, teade koondamiste kohta JPL-is (14. oktoober 2025); NBC Los Angeles (6. veebruar 2024); ABC7 (13. november 2024) — Neist on andmed: umbes 550 töötaja koondamine 2025. aasta oktoobris ja põhjusena nimetatud eelarve kitsikus (Caltech); kaks koondamisvooru 2024. aastal: 530 töötajat veebruaris (NBC LA) ja umbes 325 novembris direktor Laurie Leshini kirja põhjal (ABC7). https://hr.caltech.edu/campus-announcements/78146 https://www.nbclosangeles.com/news/local/jpl-plans-to-lay-off-hundreds-of-employees-due-to-lack-of-funding/3332447/ https://abc7.com/post/jpl-pasadena-lay-off-325-employees-5-workforce-amid-budget-cuts/15542972/
- Physics Today, The Deep Space Network at 50 (detsember 2014) — Siit on andmed süvakosmose sidevõrgu alguse kohta: JPL-i antenn Goldstone’is anti 1958. aastal NASA-le ja JPL-i direktor William Pickering asutas võrgu ametlikult 24. detsembril 1963. https://physicstoday.aip.org/features/the-deep-space-network-at-50
