SkyFlux
Euclid leidis komeedi, mille orbiit on planeetide orbiitide tasandiga peaaegu risti
Avaldatud · Uuendatud
Galaktikate kaardistamiseks ehitatud ESA kosmoseteleskoop Euclid on avastanud oma esimese komeedi, mis sai nimeks C/2026 S1 (Euclid). Komeet on Maast umbes 1,3 miljardi kilomeetri kaugusel. Planeedid tiirlevad Päikese ümber peaaegu ühes tasandis. See komeet on kõrgel selle tasandi kohal, Päikesest vaadates peaaegu otse üleval, ja tiirleb orbiidil, mis on tasandi suhtes 85° kaldu.
Juhuslik leid galaktikate vahelt
Euclid mõõdab miljardite galaktikate kuju ja asukohta, et uurida tumeainet ja tumeenergiat. Liikuvate taevakehade jälgimiseks pole see teleskoop mõeldud: tavaliselt pildistab Euclid iga taevalõiku ainult korra. Teleskoop väldib ka ekliptika ümbrust, seda taeva osa, kus liiguvad planeedid. Seal on palju asteroide ja komeete ning Päikesesüsteemi tolm teeb taevatausta heledamaks.
Komeet leiti piltidelt, mille Euclid tegi taevalõigust nimega Euclid Deep Field North. See 20 ruutkraadi suurune ala Lohe tähtkujus on üks neist aladest, mida Euclid pildistab ikka ja jälle. Ala asub ekliptika põhjapooluse lähedal. Nii nimetatakse taeva punkti, mis on otse planeetide orbiitide tasandi kohal. Et komeet on sellest tasandist nii palju kõrgemal, paistab see Maalt vaadates poolusest vaid mõne kraadi kaugusel ja jäi seetõttu Euclidi pildistatud alale. ESA nimetab leidu õnnelikuks juhuseks: komeet sattus sinna just neil päevil, mil Euclid seda ala pildistas.
Helsingi ülikooli doktorant Mikko Pöntinen kirjutas programmi, mis otsib Euclidi piltidelt liikuvaid objekte. Programm leidis triibu, mis oli näha mitmel kaadril. Pöntinen arvutas välja, kus objekt peaks järgmisena olema, ja leidis selle 16 kaadrilt, mis tehti 2026. aasta 16.–24. septembril. Objekti ümbritses ähmane kuma, mis andis märku, et tegu on komeediga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Väikeplaneetide Keskus (Minor Planet Center), kuhu kogutakse andmed selliste leidude kohta, teatas komeedist 8. oktoobril, kui maapealsete teleskoopidega tehtud järelvaatlused olid leiu juba kinnitanud.
Planeetide tasandiga peaaegu risti
C/2026 S1 orbiit on planeetide tasandi suhtes 85° kaldu. 28. oktoobril 2026, kui see lugu ilmub, on komeet Päikesest 8,9 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel; üks aü on Maa keskmine kaugus Päikesest, umbes 150 miljonit kilomeetrit. Kuna komeet on peaaegu otse Päikese kohal, on peaaegu kogu see kaugus kõrgus planeetide tasandist. Komeedi valgus jõuab meieni 74 minutiga.
Periheeli ehk Päikesele lähimasse punkti jõuab komeet 2027. aasta septembris. Siis on see Päikesest 8,7 aü kaugusel; Saturn ei jõua Päikesele kunagi nii lähedale. Ka periheelis on komeet planeetide tasandist umbes 8,5 aü kõrgemal, nii et ühegi planeedi lähedale see ei satu. JPL-i arvutuse järgi on komeet periheelis 20. septembril, Väikeplaneetide Keskuse järgi 2. septembril. Mõlemad arvutused põhinevad vähem kui kuu jooksul tehtud vaatlustel.
ESA kirjutab vaid, et üks tiir ümber Päikese kestab tuhandeid aastaid, ja see on tagasihoidlikult öeldud: JPL-i ja Väikeplaneetide Keskuse praeguste orbiidiarvutuste järgi kestab tiir vastavalt umbes 190 000 ja 89 000 aastat. Nii väheste vaatluste põhjal ei välista kumbki orbiidiarvutus, et komeet möödub Päikesest esimest ja viimast korda.
Miks on Päikesest nii kaugel oleval komeedil kooma?
Komeedid on Päikesesüsteemi tekkest üle jäänud jäised ja tolmused kehad. Päikese lähedal muutub nende jää otse gaasiks ehk sublimeerub ning gaasist ja tolmust tekivad kooma ja saba. Vesijää, mida on komeetides kõige rohkem, sublimeerub Päikesest kaugemal kui umbes 3 aü väga vähe. Seepärast tekitab koomat ligi 9 aü kaugusel tõenäoliselt mõni kergemini lenduv aine, näiteks külmunud süsinikoksiid (vingugaas). Selle komeedi gaasi kohta pole veel ühtki mõõtmistulemust avaldatud, nii et põhjus pole kindel.
Euclid ja kaks maapealset observatooriumi mõõtsid kooma läbimõõduks umbes 10 kaaresekundit. Komeedi praegusel kaugusel vastab see umbes 65 000 kilomeetrile ehk viiele Maa läbimõõdule. Kanada-Prantsuse-Hawaii teleskoop jäädvustas ka lühikese saba.
Kas komeeti saab ise näha?
Isegi suure harrastusteleskoobi okulaarist seda ei näe, palja silmaga veel vähem. Oktoobri lõpus on komeedi ennustatud heledus umbes 20,5 (JPL) või 20,7 tähesuurust (Väikeplaneetide Keskus). Optimistliku rusikareegli järgi näeb kogenud vaatleja 50-sentimeetrise teleskoobiga pimedas kohas, linnatuledest kaugel, objekte kuni umbes 17. tähesuuruseni. Komeet on 17. tähesuuruse objektist umbes 25 korda nõrgem ega ole pealegi terav täpp, vaid ähmane kuma. Pika säriajaga fotodel on komeet siiski näha. Järelvaatlusi tegid ka harrastusastronoomide observatooriumid, mille teleskoopide peegli või objektiivi läbimõõt on 30–43 cm.
Komeet on Lohe tähtkujus: otsetõus 18 h 10 min, deklinatsioon +62°. Kõikjal, kus põhjalaius on üle 28°, seega kogu Eestis, on komeet ööpäev läbi horisondi kohal. Tallinnas on taevas pime 28. oktoobri õhtul kella 18:20 ja 29. oktoobri hommikul kella 6:00 vahel (16:20–4:00 UTC). Kella 18:20 paiku on komeet 73° kõrgusel ja laskub siis öö jooksul põhjataevas üha madalamale; kella nelja paiku hommikul on see umbes 31° kõrgusel. São Paulos ja sealt lõuna pool ei tõuse komeet pimedal ajal kunagi kõrgemale kui 5°.
Allikad ja litsentsid
- ESA, Euclid discovers new comet (19. oktoober 2026) — Siit on andmed avastuse kohta: piltide kuupäevad (16.–24. september 2026), 16 kaadrit, avastaja ja tema programm, ala Euclid Deep Field North, Väikeplaneetide Keskuse kinnitus 8. oktoobril, umbes 1,3 miljardi kilomeetri kaugus, komeedi asend peaaegu otse Päikese kohal, tuhandeid aastaid kestev tiir ja Euclidi vaatlusviis. https://www.esa.int/Science_Exploration/Space_Science/Euclid/Euclid_discovers_new_comet
- ESA pildilehed komeedi kohta — Neilt lehtedelt on päisepilt ja selle kirjeldus (20. september 2026, säritus 560,52 sekundit), eelvaatepilt (kaheksa 89,5-sekundilist säritust, mis on komeedi järgi kohakuti seatud), autoriõiguse märge ja litsents. https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Images/2026/10/Comet_C_2026_S1_Euclid_observations_in_context ja https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Images/2026/10/A_composite_of_eight_Euclid_VIS_exposures_of_Comet_C_2026_S1_Euclid
- ESA, Euclid's wide and deep surveys — Siit on andmed ala Euclid Deep Field North kohta: 20 ruutkraadi Lohe tähtkujus, väga lähedal ekliptika põhjapoolusele, valitud nii, et seda saab vaadelda aasta ringi. https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Images/2023/02/Euclid_s_wide_and_deep_surveys
- Väikeplaneetide Keskus (Minor Planet Center), MPEC 2026-T146: Comet C/2026 S1 (Euclid) (8. oktoober 2026) — Siit on teated kooma ja saba kohta, järelvaatlusi teinud observatooriumide ja nende teleskoopide loetelu, Väikeplaneetide Keskuse orbiit (q = 8,754 aü, e = 0,9956, millest tuleb a ≈ 1993 aü ja tiirlemisperiood umbes 89 000 aastat), periheeli kuupäev (2. september 2027) ja heleduse ennustus. https://minorplanetcenter.net/mpec/K26/K26TE6.html
- JPL-i väikekehade andmebaas (Small-Body Database), C/2026 S1 (Euclid), orbiidilahend JPL#2 — Siit on orbiidi kalle (85,2°), periheeli kaugus (8,74 aü), periheeli kuupäev (20. september 2027, määramatus 28 päeva), orbiidi suurus ja selle määramatus (suur pooltelg a = 3310 aü, millest tuleb tiirlemisperiood umbes 190 000 aastat), ekstsentrilisus 0,997 ± 0,007, mis ei välista avatud orbiiti, ning vaatluste ajavahemik (16. september – 13. oktoober 2026). https://ssd.jpl.nasa.gov/tools/sbdb_lookup.html#/?sstr=C/2026%20S1
- JPL Horizons — Selle abil arvutasime komeedi kauguse Päikesest ja Maast, kõrguse planeetide tasandist, asukoha taevas ja ennustatud heleduse, planeetide tasandi läbimise ajad ja komeedi kaugused neil hetkedel, joonisel olevad planeetide asukohad ja orbiidid ning nähtavuse Tallinnast ja São Paulost. Seda, et komeet ei looju 28° põhjalaiusest põhja pool, arvutasime ise: 90° − 61,8° ≈ 28°. https://ssd.jpl.nasa.gov/horizons/
- M. Womack, G. Sarid, K. Wierzchos, CO in distantly active comets (2017) — Sellest artiklist on vesijää sublimeerumise piir umbes 3 aü ja see, et Päikesest kaugel aktiivsetes komeetides võib gaasi allikaks olla süsinikoksiid (vingugaas). https://arxiv.org/abs/1611.00051
- Journal of the British Astronomical Association, lugejakirjad teleskoobi piirtähesuuruse kohta (1999) — Siit on rusikareegel 3,7 + 5 log D (D millimeetrites), mis kehtib heades oludes kõrvalpilguga vaatava kogenud vaatleja kohta; 500 mm korral annab see tähesuuruseks 17,2. https://britastro.org/journal_old/archive/ap99ltrs.htm
