SkyFlux

PLANEEDID

Veenuse suurim heledus: miks hommikutäht on kõige heledam just sirbina

Avaldatud · Uuendatud

Vasakul viis Veenuse ketast ühes mõõtkavas, alates 25. oktoobri suurest ja peaaegu valgustamata kettast kuni 9. augusti 2027 väikese täiskettani; esile on tõstetud 27. november, suurima heleduse lähedal. Paremal taevas Tallinnas 27. novembril tsiviilhämariku algul: Veenus ja Spiika on lõunakagus kõrvuti, Merkuur madalamal, horisondile lähemal.
Veenuse faas ja näiv suurus viiel kuupäeval, kõik kettad ühes mõõtkavas ja võrdluse huvides vasakult valgustatud: 27. novembril, suurima heleduse lähedal, on 42″ läbimõõduga kettast valgustatud 24%. Paremal taevas Tallinnas (59° põhjalaiust) 27. novembril tsiviilhämariku algul. Andmed: JPL Horizons, SIMBAD.SkyFlux · JPL Horizons · SIMBAD (CDS)

Novembri lõpus jõuab Veenus hommikutaevas oma suurima heleduseni: tähesuurus on siis −4,9 (tähesuuruste skaalal tähendab väiksem arv suuremat heledust). Valgustatud on vaid veerand kettast, ometi on Veenus heledam kui siis, kui valgustatud on kogu ketas. Kui binoklit kindlalt paigal hoida, võib sirpi näha.

Miks on Veenus kõige heledam sirbina

Veenus tiirleb Päikesele lähemal kui Maa, seepärast muutuvad koos nii planeedi faas kui ka kaugus Maast. Teisel pool Päikest on Veenuse ketas täielikult valgustatud, kuid planeet on siis umbes 259 miljoni km kaugusel ja tema näiv läbimõõt on ainult 9,6 kaaresekundit (kaaresekund on 1/3600 kraadi). Oktoobri lõpus möödub Veenus Maa ja Päikese vahelt ehk on alumises ühenduses: ta on siis 41 miljoni km kaugusel ja tema näiv läbimõõt on 61 kaaresekundit, kuid meie poole on pööratud Veenuse ööpool ja valgustatud on alla 1% kettast.

Nende äärmuste vahel oleneb heledus nii sellest, kui suur osa kettast on valgustatud, kui ka sellest, kui lähedal planeet on. 27. novembril on Veenus 60 miljoni km kaugusel, tema näiv läbimõõt on 41,7 kaaresekundit ja valgustatud on 24% kettast. Valgustatud sirbi näiv pindala on siis umbes 4,6 korda suurem kui täiesti valgustatud ketta pindala siis, kui Veenus on teisel pool Päikest. Veenus on aga ainult umbes 2,5 korda heledam (tähesuurus −4,9, täiesti valgustatud kettaga −3,9), sest sirbikujulisel Veenusel langeb päikesevalgus pilvkattele lauge nurga all ja pilvkatte iga osa paistab seetõttu tuhmim. Suurem valgustatud pindala kaalub selle tuhmuse siiski üles.

Heledus püsib maksimumi lähedal mitu päeva peaaegu muutumatuna. JPL Horizonsi järgi on Veenus kõige heledam 24.–26. novembril; SkyFluxi kalendri aluseks olev Astronomy Engine’i programmiteek kasutab teistsugust heleduse valemit ja selle järgi on maksimum 27. novembril kell 01:47 UTC. 22.–30. novembril muutub heledus mõlema arvutuse järgi vähem kui 0,02 tähesuuruse võrra ja nii väikest muutust silm ei märka.

Kuhu vaadata

Vaata ida ja kagu vahele viimasel tunnil enne päikesetõusu. 27. novembril tsiviilhämariku alguses, kui Päike on 6° horisondi all, on Veenuse asukoht järgmine:

  • 59,4° põhjalaiust (Tallinn, Stockholm): 18° kõrgusel lõunakagus; tsiviilhämarik algab 57 minutit enne päikesetõusu.
  • 51,5° põhjalaiust (London): 22° kõrgusel kagus; tsiviilhämarik algab 43 minutit enne päikesetõusu.
  • 40° põhjalaiust (Madrid, New York): 27° kõrgusel kagus; tsiviilhämarik algab 33 minutit enne päikesetõusu.

Ka lõunapoolkeral on Veenus hästi näha: Sydneys (33,9° lõunalaiust) on ta 17° kõrgusel otse idas.

Põhjapoolkeralt vaadates on 27. novembril Spiika, Neitsi tähtkuju heledaim täht, Veenusest umbes 3,5° paremal ja veidi allpool; Merkuur on Veenusest umbes 20° all vasakul, horisondi lähedal. Sydneyst vaadates on Spiika Veenuse kohal ja Merkuur Veenusest all paremal. Kuidas Merkuuri leida, seletab meie lugu „Merkuur novembri hommikutaevas: ere Veenus näitab teed“.

Kui tahad näha, kus Veenus sinu asukohast vaadates on, ava SkyFluxi taevakaart.

Kuidas sirpi binokliga näha

41,7-kaaresekundise läbimõõduga sirp on nii väike, et enamik inimesi selle kuju palja silmaga ei erista. 8- või 10-kordse suurendusega binoklis on sirbi näiv läbimõõt umbes viiendik palja silmaga nähtava Kuu läbimõõdust. Ajakirja Sky & Telescope autor Bob King kirjutas 2025. aasta veebruaris, et kui Veenuse kettast oli valgustatud 32% ja planeedi näiv läbimõõt oli 35,8 kaaresekundit, oli sirbi kuju 8×42 binokliga kerge eristada. Tänavu novembris on sirp suurem, kuigi kitsam.

  • Toeta binokkel vastu seina või posti: värisev pilt hägustab sirbi kuju.
  • Proovi Veenust vaadelda pigem hämariku ajal kui täiesti pimedas: valgenev taevas vähendab planeedi pimestavat sära.
  • Sirbi valgustatud kumer serv osutab Päikesele, mis on veel horisondi all: põhjapoolkeralt vaadates on see serv all vasakul, lõunapoolkeralt all paremal.

Pane binokkel enne päikesetõusu ära. Päike tõuseb samas taevaosas ja juba põgus pilk Päikesesse läbi binokli võib silmi jäädavalt kahjustada.

California teaduste akadeemia (California Academy of Sciences) andmetel on Veenus nii hele, et kogenud vaatleja võib selle leida ka päevasest taevast, kui ta teab täpselt, kuhu vaadata. Kui tahad seda ohutult proovida, seisa nii, et mõni hoone varjab tõusva Päikese, ja jälgi Veenust palja silmaga, kuni koidust saab päev.

Allikad ja litsentsid

Vaata seda oma taevas

Hangi see Google PlaystiOS-il veel ei ole

Veel uudiseid

Kosmosemeduus Florida taevas: miks raketi heitgaas enne päikesetõusu helendas

Teisipäeval, 13. oktoobril kell 10:33 UTC startis Floridast Falcon 9, mis vedas rahvusvahelisse kosmosejaama lasti. Kohapeal oli päikesetõusuni umbes 50 minutit. Maapinnal oli veel pime, kuid raketi tõustes jõudis selle heitgaas päikesevalgusse ja laotus üle taeva helendavaks „kosmosemeduusiks“.

Spiraalgalaktika M83 külm gaas ALMA pildil: seda kujundavad varb ja harud

Tšiilis asuva ALMA observatooriumi uus pilt näitab spiraalgalaktikat M83 mitte tähtede valguses, vaid külma gaasi nõrgas raadiokiirguses. Sellest gaasist sünnivad uued tähed. Mõõtmistest selgub, et gaasi olekut kujundavad eelkõige galaktika pöörlemine, keskne varb ja spiraalharud; noored tähed mõjutavad seda ainult oma vahetus ümbruses.

Täielikult deutereeritud metanool leiti esimest korda kosmosest

Tšiilis asuva raadioteleskoopide võrgu ALMA (Atacama Large Millimeter/submillimeter Array) abil on astronoomid leidnud metanooli, mille molekulis on kõik vesinikuaatomid asendunud deuteeriumiga. Sellisel kujul on metanool tähtedevahelises ruumis kindlalt tuvastatud esimest korda. CD₃OD leiti Perseuse molekulipilvest prototähe IRAS 4A2 ümbrusest ning seda ainet on seal rohkem, kui praegused keemilised mudelid suudavad seletada.

BepiColombo jõuab plaani järgi 21. novembril Merkuuri orbiidile

Euroopa ja Jaapani ühine kosmoseaparaat BepiColombo peaks ESA plaani järgi jõudma Merkuuri orbiidile 21. novembril; kellaaega pole teatatud. Teekond algas 2018. aasta oktoobris ja nõudis üheksat möödalendu planeetidest. Pika teekonna põhjus ei ole Merkuuri kaugus: Päikese poole langev sond jõuaks kohale nii suure kiirusega, et Merkuuri nõrk gravitatsioon ei suudaks seda kinni püüda.